KIK-i toetused
Kellele sobivad KIK-i toetused?
Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastab projekte nii Euroopa Liidu struktuurivahenditest kui ka keskkonnatasudest kogunenud vahenditest. Üldine ühine nimetaja on, et rahastatakse projekte, millel on positiivne mõju keskkonnale või millega vähendatakse keskkonnale negatiivset mõju. Ettevõtetele suunatud toetustest on potentsiaalikam ettevõtete ressursitõhususe toetus ja sellele analoogsed meetmed (maksimaalne toetus 200 000 – 500 000 eurot).
Kontsept OÜ aitab hea meelega vaagida, kas ettevõtte keskkonnavaldkonda panustavale projektile leiaks toetust KIK-ist.
- Keskkonnaprogrammist rahastatavate toetuste puhul tasub end aegsasti kurssi viia, mis valdkonnad ja tegevused on käesoleval rahastusperioodil toetatavad. Kui info ei ole leitav, siis tasub KIK-i konsultandi poole pöörduda. Näiteks tasub selgusele jõuda, kas rahastatakse investeeringut ennast või ainult lahenduse väljatöötamist.
- Näiteks ressursitõhususe projektide puhul tuleb eelnevalt tellida sõltumatu audit ressursside kasutamise kohta (võimalik, et KIK-il on selleks ka auditi toetus avatud, kuid igaks juhuks võib arvestada omavahenditega). Ajastamine on oluline, sest kui ressursitõhususe projektile investeeringu toetust küsima minna, ei tohiks auditi andmed olla vananenud.
- KIK piiritleb ettevõtetele suunatud toetuste puhul üsna sageli ka ettevõtete sihtgrupi (pea- ja kõrvaltegevusalad on piiritletud ja projekt peab panustama nendesse), millega end peaks kiiresti kurssi viima, et mitte tühja tööd teha.
- Hea oleks mõelda, mis on konkreetse suurusega ettevõtte toetuste määrad ja summad kõrvutatuna arendusprojekti esialgse indikatiivse eelarvega. Kas toetuse summa on kooskõlas selle vaevaga, mida tuleb näha toetuse saamiseks ,või kas näiteks 10% toetuse määra juures on arendusprojekti eelarve piisav, et saada maksimaalne toetussumma jne.
Erinevalt EAS-i toetustest, kus fookuses on toote- või teenuseinnovatsioon, KIKile sisuliselt sobib ka protsessiinnovatsioon. Näiteks projektid, millega parandatakse ettevõtte ressursitõhusust ehk tootmisressursse kasutatakse efektiivsemalt (sääst või tootlikkuse kasv sama koguse ressursi kohta). Kui need põhimõttelised küsimused on läbi mõeldud, siis võib juba konkreetseid meetmeid uurima hakata. Valmisoleku analüüsimiseks võib mõelda, kas:
- ressursitõhususe puhul saavutatakse ressursisäästu jm näitajad piisavalt hea varuga, et ka väiksemas mahus projekt oleks mõjukas;
- projektil on positiivne mõju keskkonnale (see ei pruugi olla hinnatav, kuid taotlemise faasis tuleb see siiski lahti selgitada ning see annab hindajale kindluse projekti vajalikkusest);
- taotlemise hetkeks on eelarve võimalikult ajakohaste ning detailsete hinnapakkumiste ja kalkulatsioonidega põhjendatav;
- märkimisväärne hulk lisadokumente on jõukohane taotlemise hetkeks kokku saada (nt keskkonnamõjude hinnang mõningate tegevuste põhjal);
- ettevõttel on olemas piisavate kompetentsidega meeskond, kes hakkab projekti ellu viima (kogemused, selged rollid);
- ehituslike projektide puhul on olemas projektidokumendid (tavaliselt vähemalt eelprojekti staadiumis), asukohakaardid jms;
- riigiabi kaasamisel on olemas valmisolek jälgida, et projekt viiakse ellu kooskõlas riigiabi reeglitega (nt toetuse määra, tegevustega alustamise aega, rahastatavaid tegevusi kitsendatakse sageli grupierandi määrusega, kui antav abi on riigiabi);
- projekti omaosaluse katmine on läbi mõeldud ja seda toetavad ka ettevõtte finantsnäitajad ning prognoosid, mis tuleb sageli teha KIKi enda vormidele;
Kõigepealt soovitame ühendust võtta KIK-i konsultandiga ja tutvustada oma ettevõtet ja projekti, et saada juba konkreetsemaid soovitusi toetusmeetmete osas.